Jutlus pühapäeval enne paastuaega (02.03.2025)

Hea kirikuline! Me oleme jõudmas paastuaega ja tunnetame juba üsna selgelt eelseisvaid sündmusi. Jeesuse avalik tegevus on nüüdseks jõudnud pöördepunkti. Algab tema teekond Jeruusalemma, vastu oma ettemääratud saatusele. Kuid just sellel teekonnal toimub Inimese Poja kirgastamine. Jumalik armastus võidab end ohverdades ning alandades kuni ristisurmani. See, mida meie vajame on silmade avanemine, et me näeksime ja suudaksime tajuda seda, mida Jeesus pidi läbi elama meie ja samas ka kogu maailma pärast. Armastus, mis võidab kõik raskused ja piinad ja seda selleks, et meie võiksime kord saada Päästetud ja Lunastatud. Ja nii ootab meie Õnnistegija ka meilt, et me tema järgimisel salgaksime oma mina.

Jeesus ütleb oma jüngritele: „vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast.“¹ Me võime vast öelda, et see Jeesuse teekond Jeruusalemma oli ühtlasi ka Jumala armastuse ohvritee. Me ei tea seda, mis tunnetega Jeesus sellele teekonnale asus. Ei olnud see lõbureis tutvumaks vaatamisväärsustega vaid eesmärgistatud teekond vastu oma reaalsele saatusele. Vaatamata sellele, et ta teadis, mis teda ees ootab, alustas ta siiski seda teekonda, mis lõppes ühel hetkel ristil. Mis ajendas sellist sammu astuma? Vastu on tegelikult ju lihtne ning selge – see on armastus. Ajendiks ongi vaid ülim ja siiras armastus inimeste ja ühtlasi terve inimkonna vastu. Ning Jumala poolne suur armastus väljendubki just selles, et Ta saatis siia patusesse maailma oma ainsa poja, kes kannatas ja suri meie pärast ja seda selleks, et meid lepitada Jumalaga ning kord Päästa ja Lunastada.

Hea kirikuline! Mõeldes Jumala ohverdusele inimeste heaks, siis mis sa arvad, kas Jumal on hea või halb? Kas Jumal on halb isa oma pojale, lastes tal kannatada ja surra ristil? Jumala võimuses oleks olnud ühe silmapilguga see kõik lõpetada ja Poeg päästa, kuid Ta ei teinud seda. Keeruline vastata, kas pole? Usun, et meie vastused olenevad suuresti ka meie veendumustest ning ka meie maailmavaadetest. Kuid kristlastena me usume ja oleme veendunud selles, et Jumal on ikkagi hea ja halastav ja seda kõigile inimestele. Jumal küll ohverdas oma poja selles kurjas ja õelas maailmas, kuid Ta tegi seda armastusest inimeste vastu, et Tema poja ohvrisurma kaudu võiksime kord pärida igavese elu ning Pääste ja Lunastuse. Jeesus peegeldab seda Jumala suurt armastust inimeste ja kogu inimkonna vastu. Selle teoga annab Jumal meile mõista, et tal pole inimestest ükskõik vaid Ta hoolib ja armastab meid kõiki.

Prantsuse kirjaniku Victor Hugo on öelnud väga ilusti: „armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut.“ ² Rääkides armastusest, siis mis see on ja kuidas väljendub? Kas me oleme kunagi sellele mõelnud ja püüdnud armastust defineerida? Vikipeedia aga ütleb armastuse kohta, et: „armastuse kokkuleppelised definitsioonid ja süstemaatika puuduvad, see tähendab, et armastusel on palju nii soolisi, psüühilisi, füsioloogilisi, anatoomilisi, geneetilisi, religioosseid, kultuurilisi, intellektuaalseid kui ka isiksuslikke erisusi, ka on ta pidevas muutumises. Sarnaselt sõprusega võib armastus olla hüve ja väärtus, aga ka muret, kurbust ja teisi soovimatuid tundeid ja nähtusi kandev inimsuhe ja -side.“³ Seega ei saa me anda armastuse kohta ühtset definatsiooni, sest see hõlmab palju erinevaid tundeid ja aspekte. Me armastame Jumalat, oma perekonda, põnevat raamatud, lemmiktoitu ja head filmi. Kuid just nii mahubki paljude erinevate asjade armastamine küll ühe nime alla, kuid tunnetelt väljenduvad hoopis erinevalt.

Hea kirikuline! Me teame seda, et kord küsiti Jeesuse käest, milline käsk on suurim ja Jeesus ütles: „armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!“⁴ Jeesus on andnud meile armastuse kaksikkäsu, et me võiksime elada oma elu sellest juhindudes. Et me ei mõtleks ainult iseendale vaid näitaksime armastust ka teiste vastu. Nii nagu Jumal näitab üles armastust kõikide inimeste vastu, nii näitab ka Jeesus armastus oma ligimese vastu. Kui me võtame näitaks tänase loo evangeeliumist, kus abivajaja hüüab: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!“⁵ Pime uskus, et tal on võimalik terveks saada ja ta uskus, et Jeesuse võimuses on teda tervendada. Kuid kas halastus ja usk on omavahel seoatud? Kindlasti on ja peegeldub see ju ka tänases loos. Kui abipaluja ei ole Jeesusesse uskunud, siis poleks ta ka halastust palunud. Kui Jeesuse poleks armastust ja halastust inimeste vastu, siis poleks ta ka seda vaest meest terveks teinud. Kõikide asjade aluseks on ikkagi usk ja lootus.

Nagu ütles kirjanik Victor Hugo siis: „armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut.“ ⁶Aga mõeldes armastusele, siis kas me oleme üldse kõike seda väärt, mida Jeesus meie heaks tegi? Kas me oleme väärt Jumala suurt ja erilist armastust? Kas me oleme väärt Jeesuse kannatusi, mis talle osaks said? Keeruline vastata, kas pole? Ja mitte keegi ei saa anda kellegi teise eest vastuseid. Vastused on peidus meis endis, kuid eelkõige tuleb olla aus iseenda vastu. Ei ole sugugi lihtne öelda, et mina olen kõike seda väärt ning vääriline päästest osa saama. Ja tegelikult on ikkagi nii, et see, kui palju keegi tegelikult midagi väärt on, seda teab vaid Jumal üksi. Tema näeb meie hinge ja südamesse ning teab, mida me oleme väärt ja mida mitte. Tema eest ei jää midagi varjule.

Hea kirikuline! Usk saadab meid meie maisel teekonnal just nii nagu oli seda Jeesuse teekond. Teekond vastu ettemääratusele. Peagi algaval paastuajal võiksime rohkem tähelepanu pöörata nendele teemadele ning mõelda sellele, mis seisab ees. Mõelda sellele, kuidas oma elu elame, kuidas oleme käitunud ning mida saaks muuta. Millest oleme väärt osa saama ja millest mitte? Kuidas saaksime olla paremini meelestatud oma kaasinimeste vastu ning kuidas suudaksime rohkem üles näidata hoolimist ja armastust oma ligimese vastu. Meeles tasub pidada seda, et heaga saavutab rohkem kui kurjaga. Iga hea ja hooliv sõna, mis tuleb südamest heade kavatsuste ja mõtetega näitab üles hoolivus ning armastust ning võidab südameid.

Aamen

1Lk 18:31b
2ww.tsitaadid.ee
3https://et.wikipedia.org/wiki/Armastus
4Mt 22:37-39
5Lk 18:38
6www.tsitaadid.ee