Jõuluõhtu jutlus (24.12.2025)

Hea kirikuline! Pühakirjas öeldakse meile, et „Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele.“¹ Me saame rääkida täna Jumala kõige ehedamast, puhtamast ja siiramast armastusest ning lõputust armust inimeste vastu. Teadupärast õpetab ju Pühakiri meile seda, et Jumal on hea ja helde kõikide inimeste vastu. Aga ikka ja jälle tekib küsimus, et miks Ta seda kõike on? Sageli oleme harjunud pidama seda kõike enesestmõistetavaks, kuid siiski, miks Jumal seda kõike teeb? Kui me jääme ausaks ja tõele otsa vaatame, siis näeme ju isegi päris selgelt seda, et ega Tal ei ole ju tegelikult vähimatki põhjust olla meie suhtes hea, helde ja hooliv? Kuid kõigele vaatamata näitab meie taevane Isa meie suhtes üles hoolt ja armastust. Aga mida teeme meie? Oleme hüljanud Tema antud reeglid ja eksninud sageli käskude vastu. Igapäevases elus kaugenenud Jumalast kuni sinnamaani, et Ta sootuks unustanud. See on ju paratamatult tänane maailm, kus on valdavaks hoopis teistsugused tõekspidamised ja arusaamad ja nii ei olegi me selles muutuste rägastikus ja segadust täis maailmas ära teeninud Jumala hoolt ja armu. Ja ka Jumal teab seda, kuid meie käitumisele vaatamata hoiab Ta meid hellalt, olles meiega igati kannatlik ning soovides alati ja üksnes head. Ja selleks kõigeks on vaid üks väga lihtne põhjus – see on armastus. See on täielikult siirusest kantud armastus, mis lubas saata oma ainsa Poja sellesse ebatäiuslikku, ebaõiglust ja vihkamist ning isekust täis maailma ja seda selleks, et päästa patuseid. Jumal oma suures armastuses ei kaota inimkonna suhtes lootust ja kannatlikkust. Ta teab, milline on maailm hetkel ning millised on inimeste tunded ja väärtused. Kuid kõigele sellele vaatamata soovib Jumal omasid päästa. Päästa ka need, kes Teda veel ei tunne või on Ta unustanud. Ta saatis oma Poja ka oma vaenlaste ja vastaste hulka, et kõigele vaatamata saaksid ka nemad päästetud. See peab olema ju isetu ja isalik armastus, mis paneb niimoodi käituma. Me kõik oleme Jumala lapsed ja Tema silmis võrdsed, ükskõik, kui halvasti oleme käitunud. Ja just sellises Jumala armastuses saabki nähtavaks Tema arm inimeste vastu ja see väljendub just kõige selgemini Jeesuse Kristuse sündimisega siia maailma ning suremisega ristil meie eest.

Pühakiri ütleb: „Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele.“² Jumala arm saab alguse Tema Poja sünniga siia maailma ning saab ilmsiks kõigis järgmistes sündmustes kuni lunastuseni. Kõik võtab aega ja pisikeste sammudega liigutakse järjekindlalt edasi. Just nii nagu on lood inimesega. Sündimisega siia maailma ei lõpe tema elu vaid see on alles tema edaspidise elu algus. Kõik see, mida inimene elus teeb, mida saavutab ja kuhu välja jõuab, see kõik võtab aega. Ja nii on ka jõulud alles sissejuhatus eesseisvale lunastusloole, kus Jeesus Kristus annab oma elu meie eest.

Hea kirikuline! Prantsuse kirjanik Victor Hugo on öelnud imeliselt, et „armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut.³“ Vaieldamatult on tänase jõululaupäeva märksõna Jumala armastuse suurus ja täna sellest ning Tema armust rääkides võime vast öelda, et arm ei võrdu armastus, kuid armastus on see, mis põhjustab armu. Inimkonna vastu armastust tundes andestab Jumal meile kõik eskimused, näidates sellega oma armu meie vastu. Aga, mis saaks siis, kui Jumalal puuduks meie vastu armastus? Siis oleksid lood meie jaoks ikka päris halvad. Meie Päästja oleks jäänud sündimata ning kellelgi poleks lootust päästeks. Ei mingit Uut Lepingut ning kehtima jääks see, mille järgi igaüks ise oleks pidanud seaduse täitmise kaudu välja teenima võimaluse ja õiguse pärida igavene elu. Kuid selle võimaluse eest tuleks näha palju vaeva ja väga palju tööd enesega teha, sest see ei oleks kingitus. Kuid suhteliselt võimatu on selline võimaluse välja teenimine, sest ühtegi seadust ja käsku pole võimalik täies ulatuses ja täiesti veatult täita. Kuid tänu Jumala suurele armastusele on meil just Jeesuse kaudu võimalik pärida igavene elu ja seda mitte seaduste ja käskude täitmise läbi vaid üksnes läbi Jumala armastuse ja erilise armu. Ja seda kõike isegi siis, kui oleme Temast kaugele eksinud või mingis eluetapis sootuks unustanud. Me teame ju seda, et inimkond on alates paradiisiloost patune, on seda praegu ja jääb selleks ka tulevikus. Ükskõik, kui palju me ka ei püüaks, ikka eksime, ikka komistame ja teeme valesid valikuid ja otsuseid. Paratamatult on elul omad keerdkäigud ja juhtub, et ikka ja jälle kurvastame oma Taevast Isa, kuid Tema isalik armastus ongi just see, mis meid päästab. Jumalal ei ole mingit kohustust või sundi meid armastada ja päästa, vaid Ta teeb seda kõike vabast tahest ja Isalikest tunnetest.

Hea kirikuline! „Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele,“⁴ öeldakse meile Pühakirjas. Tänasel Jeesuse Kristuse sündimise püha eelõhtul oleme me täis lapselikku rõõmu, suurt lootust ja siirast usku, sest Jeesuse sündimisega siia maailma saab Jumala arm ja armastus meile nähtavaks. Tähendamissõnade kaudu kasvatab Jeesus inimesi, et nad ütleksid lahti kõigest sellest, mis on halb ja kahjustab meid ja meie lähedal olevaid inimesi ja et me elaksime oma elu ikka jumalakartuses ning aususes. Väga sageli kutsub Jeesus meid, et me vaataksime oma käitumisviisid üle ja oleksime rõõmsad ja kõigi suhtes heatahtlikud. Et viha ei saaks kunagi võitu armastusest ja kurjus muutuks headuseks.

Hea kirikuline! „Armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut.⁵“ Ja nii sünnib peagi armastusest kantuna Jumala Poeg siia patusesse, kibestunud ja eksinud maailma, et meid puhastada kõigest negatiivsest ja seda ikka rõõmsateks ja innukateks tegudeks. Iga päev on antud meile võimalus muutumiseks ja seda niikaua, kui meis on alles veel pisutki usku ja armastust, siis on kõik võimalik. Ja nüüd lõpuks saab Jumala armastus reaalseks ja käegakatsutavaks ja selle tunnistuseks on pisike lapsuke sõimes. Lapsuke, kelle õlgadel on kogu inimkonna Pääste ja Lunastus. Ja see ongi Jumala eriline arm ja kingitus meile, et me ei hukkuks oma pattudes, vaid võiksime läbi jõululapse pärida kord igavese elu.

Head sõbrad! Tundkem siirast ja tõelist rõõmu alanud pühadest, sest see on eriline aeg, täis erilisi tundeid ja emotsioone ning tuues meis igaühes välja selle parema poole. Peagi särab oodatud valgus maailmas, mis sunnib oma tulemisega pimedust taanduma. Soojus, helgus ja sära avab ka kõige kinnisema südame, et tuua sinna siirast jõulurõõmu ja piiritut armastust.

Aamen

1Tt 2:11
2Tt 2:11
3www.tsitaadid.ee
4Tt 2:11
5www.tsitaadid.ee