Jutlus 3. pühapäeval pärast nelipüha (14.06.2026)

Hea kirikuline! Jeesus Kristus kutsub meid enda juurde, öeldes: „tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!¹ Tänase pühapäeva keskseks teemaks ongi kutse Jumala riiki ja selle erilise kutsumise kuulmise tähtsus. Kuid meie maise elu ülesanded, kiire elutempo ja meid igal nurgal varitsevad ahvatlused võivad saada takistuseks selle Jeesuse kutse vastuvõtmisel. Teame ju ka seda, et kes jäävad kahtlema ja viivitama, kaotavad kõik Jeesuse pakutud võimalused.

„Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!“² ütles Jeesus kord Galileas kõneledes. Teadupärast rõhutas Jeesus oma kõnedes seda, et aeg on täis saanud ja nüüd on tõsiselt vaja meelt parandada, sest Jumala riik on juba üsna lähedal. Jumal ise on ju Jeesuse saatnud rajama uut valitsust ja ühtlasi tegema lõppu kurjuse valitsemisele, mille haardesse oli maailm langenud. Jeesus pidi olema see, kes alustab uut ajastut. Aga, kas me oleme pannud tähele seda, et me räägime päris palju Jumala riigist ja sellest Jumala poolt saadetu erilisest kutsest Tema riiki? Aga, kuidas me seda kõike mõistame? Me võime öelda, et „riik“ tähendas pigem Jumala valitsust, kui seda kohta, kus Jumal valitseb. Jumlala valitsuse ligiolekut nähti Jeesuse imetegudes ja asjaolus, et Ta suutis välja ajada kurje vaime. Tegi terveks haigeid ja näitas sellega uue riigi võimu, milles täielikult kurjus hävitatakse. Jeesuse elu ja Tema õpetus näitab meile seda, et Jumala riik on juba saabunud. Oli ju Jeesus see, et suri vana ning pattulangenud loodu eest ning äratati üles uues elus ehk siis juba Jumala riigis. Aga sellele vaatamata ei ole Jumala riik veel lõplikult rajatud. Selleks kulub veel aega ja peaks valmis saama Jeesuse teisel tulemisel ehk siis ajastu lõpul, kui kõik tehakse uueks.

Me teame seda, et Jumala riigist rääkides kasutas Jeesus mõistujuttusid ja püüdis inimestele selgitada seda, et Jumala riik on see, mis kasvab väga aeglaselt ja mõjutab lõpuks kogu maailma. Jeesus rääkis Jumala riigist kui sinepiivast, haputaignast või siis hinnalisest pärlist, kasutades seletamatu asja selgitamiseks kõigile tuttavaid ja lihtsaid kujundeid, millest tollal ajal kõik aru said. Mõeldes esitatud kutse erilisusele, võime siiski küsida, et kelle on Jumal ikkagi valinud? Vastus on väga konkreetne ja selge, et "Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid."³ Selle juurde lisatakse veel, et "Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on, et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees."⁴ Ei üllata meid ju tegelikult see vastus, mida Korintose kirjas öeldakse, sest me teame seda, et Jumal ei salli neid, kes ennast teistest paremaks peavad, neid, kes käituvad kõrgilt ja ülbelt ning naeruvääristavad teisi. Jumal ülendab neid, keda alandatakse.

Aga, keda siis kutsutakse? Tõde on ju väga lihtne ja seda ei varjatagi meie eest ja Jeesus ise ju ütleb: „tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!⁵ Kutsutakse neid, kes vaevlevad katsumuste koorma alla. Kutsutakse neid, kes on raskustes ja kannatavad. Jumal tahab neid hoida ja anda neile hingamise nende vaevadest. Kutsutud koht kosutab oma põhjatu rahuga, kus puudub viha ja isekus. Jumala riik on mõeldud nende jaoks, kes on oma meelelt ja südamelt alandlikud. Jumala riik on mõeldud patustele, kes kahetsevad ja soovivad parandada kogu südamest oma meelt ja tunnevad oma abitust ning panevad kogu oma usu ja lootuse vaid Temale. Jumala riik on mõeldud neile, kes usuvad Jeesusesse ja jagavad juba temaga seda uut elu. Kord saavad nad tundma “uusi taevaid ja uut maad“ ja nende kehad tehakse uueks, kui Jumala riik on lõplikult rajatud.

Hea kirikuline! Imeliselt lootusest kantuna kõlab Jeesus kutsub meile ka täna. Ei ole see minevikku vajanud ega ajalootolmuga kaetud tsitaat vaid elav kutse ka tänases ajahetkes. Me oleme iga päev teel Jumala riigi poole ja ega me vast teadlikult iga päev sellele ei mõtle. Me elame oma igapäevast elu, kõigi töö ja muude tegemiste rütmis. Kuid kuskil alateadvuses me teame seda ja püüame elada ka vastavalt selles suunas. Aga see kutse tänasel päeval, siis kas me oleme tegelikult valmis seda ka vastu võtma? Mida tähendab see valmisolek? Kas oleme täna ka tegelikult valmis järgima Jumalat ja Temale alati kõiges lootma? Rohkelt küsimusi, mis paratamatult tekitavad erinevaid mõtteid ja tundeid. See, kas me oleme valmis Jumala kutseks ei olene alati päris meist. Me võima väita, et oleme valmis, kuid tegelikult siiski pole. Meie tunded võivad meid vahest alt vedada. Võime olla väga veenvad ja suudame ennast hästi ära petta. Kuid Jumal teab seda hetke väga hästi, millal keegi meist on valmis Tema kutsele tõeliselt järgnema ja selle ka vastu võtma.

Hea kirikuline! Jeesus kutsub: „tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!⁶ Me kõike oleme Jeesuse poolt kutsutud Tema juurde, et osa saada kõikidest tõotustest ja lubadustest. See kutse on ka tänasel päeval ja tänases kiiresti kulgevas maailmas väga aktiaalne ja kehtiv. Aga selles suunas tuleb tegutseda juba täna, sest teadupärast on aja viitmine ühtlasi kaotatud võimalus, millega pudenevad käest pakutud võimalused.

Aamen

1Mt 11:28
2Mk 1:15
31Kr 1:27 
41Kr 1:28-29
5Mt 11:28
6Mt 11:28