Kolmainupüha jutlus (15.06.2025)
Jutlus õp. Merle Prass-SiimJutluse aluseks olev kirjakoht: Jh 3:1-15
Hea kirikuline! Tänase pühapäeva sõnum võetakse tabavalt kokku õpetuses Jumala kolmainsusest ning me räägime täna varjatud Jumalast, kes eksisteeris kord minevikus, eksisteerib praegu ning kord ka tulevikus. Jumala varjatud olemus on midagi sellist, mis ületab kõik inimliku mõistmise, sest Jumal on teadupärast üks, ilmutades end meile Isana, Pojana ja ka Püha Vaimuna ning tegutsedes seega Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. Ja tegelikult on nii, et usk ei püüa teaduslikult ära seletada Jumala olemust vaid vaatleb seda eelkõige imetledes, ülistades ning Tema armutegusid kuulutades.
„Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!,“1 nii kuulutatakse Jumala vägevust prohvet Jesaja raamatus. Täna vaatab kirik tagasi ajale advendist nelipühani ning ülistab Jumalat, kelle tegutsemist ajaloos on senini pühitsetud üksiksündmuste kaupa. Kolmainupühale on omane rääkida Jumalast, kes on samaaegselt kolm erinevat isikut. Tegemist ei ole kolme erinevate jumalaga nii nagu näiteks on paljude jumalatega kreeka mütoloogias, kes omavahel läbi ei saa ja üksteisega pidevalt arveid klaarivad. Meil on aga üks Jumal, kes on Isa, Poeg ja Püha Vaim, kuid tegemist ei ole ka ühe ja sama Jumala erinevate seletustega vaid tegemist on täiesti erinevate isikutega. Nii kõneldakse Johannese evangeeliumis Pühast Vaimus just iseseisvast isikust, öeldes: „aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud,“2
Me räägime täna Isast, Pojast ja Pühast Vaimust ehk Jumala Kolmainsusest. Piiblis tegelikult puudub Kolmainsuse mõiste, kuid siiski annab Uus Testament meile materjali, millele toetub Kolmainsuse õpetus. Näiteks on selleks Jeesuse misjonikäsk „minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse“3 ning samuti on ka apostellik tervitus teises Korintose kirjas: „Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega!“4. Selles ühes lauses nimetatakse nii Isa, Poega, kui ka Püha Vaimu ja see viitabki tõsiasjale, et üks Jumal hõlmab endasse kõik kolm. Samuti ei kasutata Piiblis sõna Kolmainsus, küll aga kasutati seda kiriku esimestel sajanditel avaldatud kristlaste usutunnistuses, kui taheti öelda, et Jumal on Isa, Poeg ja Püha Vaim. Uue Testamendi kirjutajad näitavadki meile selgelt seda Jumalat kui Isa, kes lõi ja hoiab loodut alal oma armastuses ja väes, kui Poega, kes tuli maailma, ja kui Vaimu, kes toimis nende eneste elus. See ongi Jeesuse ja Uue Testamendi õpetuse kokkuvõte. Varajasest ajast peale tunnistas seda ristimisel iga kristlane.
Hea kirikuline! Johannese evangeeliumis öeldakse: "tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust."5 Nelipühad on nüüdseks seljataha jäänud ja Püha Vaim maailma saadetud. Kuid kas me oleme tähele pannud seda, et me oleme harjunud rääkima Jumalast minevikus. Jumal lõi kord sellel ammusel ajal maailma. Jumal saatis oma Poja siia maailma jne. Kuid Jumal ei ole jäänud minevikku kinni vaid ta on siinsamas ja tegev ka praeguses ajas ja kord ka tulevikus. Seega on Johannese evangeeliumis hea võrdlus tuulega. Jumal toimib nagu tuul, sest teadupärast me tuult ennast ei näe, kuid näeme seda, mida see korda saadab. Täpselt sama lugu on ka Jumalaga. Me ei näe Teda küll reaalselt oma silmaga, kuid näeme, mida Tema vägi korda saadav.
„Temast ja tema läbi ja temasse on kõik,“6 ütleb apostel Paulus. Tänane pühapäev toob meie ette ühe Jumala kolmes isikus ning nende eristamise nende tegude alusel. Me teame Isa, kui Loojat, kes on kõige algus, luues taeva ja maa ning andes maailmale kuju ja sisu just nii nagu see on. Tema on loonud taevalaotuse, loomad, linnud ning ülimaks loomise tipuks inimese. Luues ta oma näo järgi ning pannud valitsemaks kõige loodu üle. Me teame Jeesus Kristust ehk Jumala Poega, kelle Isa saatis maailma patuse inimkonna lunastamiseks ning oma vere läbi tooma meile lunastuse. Jeesus õpetas inimesi ja rõhutas alati üksteise aitamist ja ligimese armastamist. Ja viimaks me teame Püha Vaim, kelle saatis omakorda Jeesus omade juurde, neid hoidma, kaitsma ja lohutama ning täitma neid Püha Vaimuga.
Jeesus õpetas inimesi palvetame öeldes: „palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle“7 Me räägime täna varjatud Jumalast, kes kõigele vaatamata on igapäevaselt tegev meie kõigi elus, tunnistame me seda siis või mitte. Sellega seoses meenus mulle see, et kord küsiti ühelt vaimulikult, kus asub Jumal?“. Ilma pikka loengut pidamata ja kõrgteoloogilisi termineid kasutamata vastas ta sellele küsimusele ääretult lihtsalt - „Jumal on taevas ja taevas on igal pool meie ümber ja seega on Jumal igal pool“. Ei ole ju Jumala asupaigaks üksnes kirik või taevas vaid Jumal sammub varjatud kujul meie kõrval ja seda päevast päeva, juhtides meid just Püha Vaimu kaudu. Me ei näe Teda, ei saa katsuda, kuid sellele vaatamata on Ta olemas. Igal pool meie ümber, omamata kindlat asukohta. Mitte keegi meist ei suuda mitte kunagi mõista Jumala teid, Tema salapära ja olemust. Lihtsate ja surelike inimestena ei suuda me haarata Tema tunnetuse sügavust, selle pikkust ega laiust. Samuti jääb meile mõistmatuks Tema armastuse suurust, mida Ta patuste inimeste vastu tunneb. Ja tegelikult ei peagi me seda kõike suutma mõista ega tajuma. On asju, mis jäävad ja peavadki jääma meie eest varjule, olles vaiks üksnes Jumala pärusmaa. Seevastu on meie ülesandeks märgata enda ümber toimuvat, edendades alati ja kõiges headust, ehedat ja siirast armastust ning meie huulil peab olema alati tänu Jumalale kõige selle eest, mis meie elus toimub ning millest tohime ja peame osa saada. Kõik meie päevad peavad olema kantud tänust ja seda isegi siis, kui mure või kurbus kipub varjutama meie rõõme.
Apostel Paulus ütleb: „Temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti!“8. See on ilus kokkuvõte, mis annab tunnistust sellest, et Jumal on üks ja üle kõige. Kõik lähtub vaid üksnes Temast, Tema läbi ja Temasse.
Aamen
1Js
6:3
2Jh
14:26
3Mt
28:19
42Kr
13:13
5Jh
3:8
6Rm
11:36
7Mt
6:6b
8Rm
11:36