Palmipuudepüha jutlus (29.03.2026)

Hea kirikuline! Pühakiri ütleb, et "nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu."¹ Paastuajas rännates oleme jõudnud kulminatsioonile juba väga lähedale ning Palmipuudepüha tähistab ühtlasi Aukuninga alandustee algust. Just nüüd läheb Betaanias võitud Jeesus viimast korda Jeruusalemma, vastu oma kannatusele ja surmale. Aga just see ongi see, mis sai võidu ja lootuse märgiks ja seda sümboliseerivad ka tema teele laotatud palmioksad. Täna asub kogu Kristuse Kirik teele, et elada kaasa Jeesuse viimasele eluetapile. Algab Vaikne Nädal.

Prohvet Sakaria ütleb, et "vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja."² Kuingas on teel ja peagi on Jeesus Kristus saabumas ettemääratuse täitumiseks Jeruusalemma. Iga saabumine on omamoodi põnevust pakkuv, ärevaks tegev ning teinekord ka küsimusi tekitav. Mõnikord oodatakse saabujat, teinekord mitte. Mõeldes üldiselt kellegi saabumisele, tuli mulle meelde 2016. aastal esilinastunud Denis Villeneuve'i lavastatud ulmefilm "Saabumine". Ma ei tea, kui paljud teist on seda filmi näinud, kuid selle sisuks on salapäraste kosmoselaevade maandumine mitmesse maakera paika ning seetõttu kutsutakse kokku eliitmeeskond, kes nendega suhtleks, et teada saada nende kavatsustest. Tegemist on tõeliselt omapärase filmiga ja nagu ikka salapäraste kosmoselaevade saabumine toob see endaga kaasa teadmatuse, hirmu, segaduse ja ka hulganisti küsimusi. Tegemist ei ole tüüpilise tulnukate filmiga, vaid selle taga on peidus palju enamat, kui esmapilgul näida võib. Põhimõtteliselt on selle filmis keskmes kolm küsimust: Kes nad on? Kust nad tulevad? Ja mis on nende tulemise eesmärk? Küsimustele vastuste otsimine ja nende valguses tehtud edusammud andsid esimest korda tulnukatele teistsuguse olemuse kui kunagi varem. Nad ei saabunud siia maailma halbade kavatsustega ja nende eesmärk ei olnud maailma hävitamine. Vaid hoopis vastupidi, saabudes meie maailma, tõid nad kaasa midagi ääretult väärtuslikku, kui arvata osati. Tulnukad andsid inimestele kasutada eriti võimsa tööriista, milleks oli nende oma keel. Nende keel, mida on võimalik õppida ja mis annab võimaluse suhtluseks ning üksteise mõistmiseks. Natukene saladuseks jääb siiski see, mis oli nende tulemise eesmärk, kuid see jälle omakorda annab meile võimaluse fantaasiaks.

Filmikriitik Lauri Jürisoo on oma arvustuses öelnud, et „“Saabumine" on mõtleva inimese ulme, millel on ka sügavam spirituaalne sõnum."³ Me võime öelda, et tegelikult puudutab nimetatud film moodsas võtmes just neid iidseid küsimusi. Kes me oleme, kust tuleme ja mis on tulemise eesmärk? Nii nagu küsiti neid küsimusi maaväliste olendite kohta, saab neid küsida ka Jeesuse kohta. Kes sa oled? Kas sa oled ikka see Messias, keda me ootame? Kas sa oled see, kellest prohvet Sakaria kuulutab ja kelles täituvad kõik Jumala tõotused? Need küsimused on olnud aktuaalsed läbi erinevate aegade. Ka täna võime küsida ja peamegi küsima, kes on Jeesus? Küsida iseenda käest, et kes on Jeesus minu jaoks? Pühakirjale toetudes võime ju öelda, et Jeesus on Jumala Poeg, maailma Lunastaja ja pattudest vabastaja. Kuid teadupärast saab igaüks rääkida vaid iseenda eest. Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi, kuid oluline on jõuda iseendas äratundmisele, et kes on siis Jeesus minu jaoks?

Tänasel Palmipuudepühal asume koos Jeesusega teekonnale Betaaniast Jeruusalemma, et elada kaasa tema elu viimasele eluetepile. See ei ole mitte lihtsalt üks kena teekond linnast linna vaid teekond vastu reetmisele, rasketele kannatusele ja ebainimlikule surmale. Saabudes Jeruusalemma tervitas teda suur rahvahulk juubeldades. Kõik ootasid kedagi ning igal rühmitustel oli oma vastav ettekujutus saabuvast kuningast ja Messiast. Aga, kuidas kujutame ette meie Jeesuse saabumist? Millisena ta tuleb meie jaoks? Sellele võiks mõelda.

Prohvet Sakaria ütleb, et "vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja."⁴ Jeesus on saabumas ka meie jaoks, kuid natuke testmoodi, kui kord seal Jeruusalemmas. Elame meie ju siin ja praegu, selles konkreetses ajahetkes ja maailmas ning meil pole olnud võimalik kogeda Jeesuse esimest tulemist. Tema tulemist eesli seljas Õlimäelt Jeruusalemma poole, suuret rõõmuhõisete saatel. Me pole saanud kogeda neid tundeid ja emotsioone, mida see vaatepilt võis inimestes tekitada. See eriline ootusärevus, kuid samas kahtlused ja kõhklused. Meie kogemused on hoopis teistsugused, sest meie saame kogeda praegu vaid hoopis Jeesuse teist tulemist. Tema tulemist Sõnas ehk Pühakirjas ning armulauas. Igal pühapäeval laulame enne armulauda Sanctust: „Hoosianna, õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel.“ Ning kord on meil võimalik osa saada veel Jeesuse kolmandast tulemine, mis leiab aset lõpuaegadel.

Hea kirikuline! Nii nagu filmis „Saabumine“ esitatakse iidsed küsimused uues võtmes, nii tehakse seda ka edaspidi tulevikus. Me ei tohi unustada, kes me oleme, kust tuleme ja mis on tulemise eesmärk? Ka tulevikus tuleb esitada neid samu küsimus ka Jeesuse ja Jumala kohta. Ajad muutuvad, inimesed muutuvad, kuid kas ka Jumal muutub, seda me praegusel hetkel ei tea? Ikka ja jälle leitakse võimalusi, et neid aegade algusest pinnale kerkinud küsimusi ikka ja uuesti küsida ja püüda neile ka vastuseid leida. Jeesuse kolmas tulemine on ees ja seda aegade lõpul ning sellest saame ka meie osa. Kas tekitab siis tema saabumine samasuguseid tundeid, emotsioone, kui tema esimene tulemine eesli seljas Jeruusalemma, seda me veel ei tea? Kas me tunneme ära kolmanda tulemise, ka sellele ei oska me praegu vastust anda? Pühakirjast leiab ettekuulutusi tulemisest viimselpäeval, kuid kas tervitame teda samasuguse rõõmuhõisetega, kui esimesel tulemisel, sellelegi ei oska praegu vastata. Kuid meil ei tasu ajast ette rutata, sest kõik, mis peab tulema, see ükskord ka tuleb. Praegu tuleb meil elada antud hetkes ja erilises ajas ning saades osa Jeesuse tulemisest sõnas ja sakramendis.

Hea kirikuline! Aukuninga alandustee on alanud ning alanud Vaiksel Nädalal tasuks mõelda just eriti alandlikule Jeesusele, kes kuulekana Isale, loovutab peagi oma elu meie patuste inimeste pärast, et kinkida meile kord igavene elu Taevariigis. Olgem ka meie alandlikud ja kuulekad oma Taevasele Isale, kes teab, mis on meie jaoks parim. Jeesuse saabumine Jeruusalemma tähendas vaid seda, et nüüd ollakse sammuke lähemal Jumala antud tõotuste täitumisele ning peagi annab Jeesus oma elu meie eest.

Aamen

1Jh 3:14b,15
2Sk 9:9b
3https://et.wikipedia.org/wiki/Saabumine
4Sk 9:9b