KONFIRMATSIOON ehk LEER

Kristliku Kiriku tegevus on suunatud usu äratamisele

ja kinnitamisele. See ülesanne avaldub eriti konkreetselt leeritöös ja konfirmatsioonis. Konfirmatsioon on tihedalt seotud ristimisega ja on samamoodi kristlase jaoks ainukordne talitus.   Konfirmatsioon on ristitu ja tema usu ning tema koguduseosaduse kinnitamine. Selles talituses toimub kahesuunaline tegevus: ühelt poolt ristitu kinnitab avalikult, et ta tunnistab omaks kristliku usu, millesse teda on ristitud; teiselt poolt kinnitab Jumal teda käte pealepanemisel ehk leeriõnnistusel oma Püha Vaimuga.

Konfirmatsioonil kinnitatakse ristitu osasaamist Kristuse pühitsevast armust ning tema ülesannet tunnistada oma usku ja elada selle järgi, sõdida kurja vastu ja kasvada heas. Konfirmatsioon on tihedalt seotud ka õpetamisega, nõnda nagu Jeesus on ristimiskäsus seadnud. Leeri ja konfirmatsiooniga saab kirikuliige õiguse iseseisvalt tulla armulauale, olla ristivanemaks, oma abielu laulatada ja lisaks muud kiriklikud õigused ja kohustused, mida kirikuseadus sätestab. Kui leeriikka jõudnud inimene on veel ristimata, antakse talle leeriõpetust ja seejärel ristitakse ja konfirmeeritakse.

vastavalt korrale kirikusse vastu: kui ta on konfirmeerimata, võetakse ta konfirmatsiooniga kirikusse vastu; kui inimene on konfirmeeritud teises kirikus, peetakse pärast vajaliku õpetuse andmist kirikusse vastuvõtmise talitus. 

Konfirmatsioon toimub tavapäraselt pühapäevasel jumalateenistusel (leeripüha jumalateenistusel) kirikus. Konfirmatsiooni puhul on oluline koguduse juuresolek ja eestpalve. Kui konfirmatsioon toimub eraldi talitusena, kutsutakse juurde koguduse esindajad. Konfirmatsiooni toimetab piiskop või koguduse õpetaja. Leeripühast teatatakse eelnevalt kogudusele ja võetakse konfirmeeritavad eestpalvesse. Leeriõppijate eksamineerimine toimub enne leeripüha. Soovitav on pidada konfirmeeritavatele ka eraldi pihijumalateenistus ühel leeripühale eelneval päeval või sama päeva hommikul. Konfirmeeritavatele peab andma võimaluse tulla vaimuliku juurde erapihile.  

Konfirmatsioonitalitus toimub jumalateenistusel usutunnistuse koha peal. Kui konfirmatsioon toimub väljaspool koguduse ühist jumalateenistust, võib teenistuse pidada lühendatud. Leeripüha jumalateenistus vajab vaimulike, assistentide ja konfirmeeritavate ühist ettevalmistustööd. Soovitav on leeripüha ettevalmistusse kaasata ka noorte vanemaid. Leeripüha jumalateenistusel tuleb tähelepanu pöörata nii konfirmeeritavate vanematele kui ka ristivanematele.

Leeripüha riietus on soovitavalt valge. Kirik kaunistatakse vastavalt kohalikule traditsioonile. Algusmängu või koguduse laulu ajal sisenevad nad protsessioonis kirikusse ja lähevad oma kohtadele. Jumalateenistuse piiblilugemistena kasutatakse kirikuaasta kirjakohti või konfirmatsiooniks antud tekste. Jutlusesse liidetakse ka konfirmatsiooniga seotud teemad. Konfirmatsioonipalve ajal seisab liturg soovitavalt näoga konfirmeeritavate poole, tõstes käed nende kohale. Käte pealepanemisel õnnistatakse leerilapsi ühe teenistuse raames alati samade sõnadega. Vajadusel ütleb keegi abilistest liturgile konfirmeeritava nime. Teenistusel nimetatakse konfirmeeritavaid eesnime(sid) pidi. Kui õnnistamisel on vaimulikul ka abiline (abilised), siis võib abiline ütelda pärast leeriõnnistust sobiva piiblisalmi.

Soovitav on koguduses koostada leeripühaks eraldi kirikupalve. Ettevalmistusse ja palve lugejateks sobib võtta konfirmeeritavatele lisaks nende vanemaid, ristivanemaid ja teisi koguduseliikmeid. Muusikana võib kasutada koguduse laulu või muud vokaal- ja instrumentaalmuusikat.