õp. Merle Prass-Siim jutlused
JUTLUS KRISTUSE ÜLESTÕUSMISPÜHAL, 20.04.2025
Jutluse aluseks olev kirjakoht: Lk 24:1-12
Hea kirikuline! Vaikse nädala sündmused on jäänud nüüdseks seljataha. Leinast ja kurbusest on saanud elevus ja lõputu siiras rõõm, sest kõik ettekuulutused on täidetud. Jumala Poeg on meid Lunastanud, toonud igavese Pääste ja kinkinud elu Jumala juures. Tühi haud on nende tõotuste täitumise tunnistajaks.
Johannese Ilmutusraamatus öeldakse: „ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed“1 Täna kirjeldab Pühakiri meile väga selgelt seda, kuidas naised läksid kolmanda päeva varahommikul Jeesuse hauale. Kuid mida nad eest leidsid? Üsna tavatu olukorra, mis ajas naised suurde segadusse. Hauakamber oli avatud ning tühi. Aga kuidas oli see võimalik, sest olid nad ju ise oma silmaga näinud seda, kuidas Jeesuse surnukeha hauda asetati ja kivi koopasuu ette pandi, kuid nüüd oli avanev vaatepilt hoopis midagi muud. Lisaks selles suures segaduses ilmus veel kaks meest eravalgeid rõivais sõnumiga öeldes: „mis te otsite elavat surnute juurest?2 Selles suures segaduses ilmunud sõnumitoojad annavad selgelt tunnistust sellest, et Jeesus ei ole surnud, vaid ta on Jumala poolt üles äratatud ning avanud meile tee taevasesse koju, millest võime kord osa saada. Jumal on nüüseks kõik oma lubadused täitnud. Aga ikkagi tekib antud olukord küsimusi. Teadupärast on ikka nii, et iga asja saab vaadata mitmest vaatenurgast ning meilegi on antud võimalus mõelda hetkeks asjadest natuke teismoodi. Me teame, et Jeesuse elu viimastel tundidel ning ristilöömise hetkel Jumal vaikis. Ei lausunud Ta ühtegi sõna ega teinud mitte ainsamatki vägitegu. Olles küll sellel hetkel Jeesuse kõrval, kuid samas seistes kurbust tunde ning vaikides siiski veidike eemal. Võib ju tunduda see julmusena, kuid paratamatult oli see vajalik, et avada patustele pääsetee igavesse õndsusesse. See oli ju Jumala poolne armastuse tegu. Aga, mis oleks juhtunud, kui Jumal oleks siiski sellel hetkel sündmusesse sekkunud? Kui Ta poleks suutnud hoida distantsi ja andnud tunnetele voli? Mis oleks siis saanud? Mis oleks saanud siis, kui Jumal oleks viimasel otsustaval sekundil näidanud oma käsivarre kangust ja päästnud oma Poja ennastohverdavast surmast? Mida kõike oleks see endaga kaasa toonud? Me ei tea vastuseid, kuid saame lasta oma fantaasial lennata. Kui Jumal oleks siisi sekkunud, oleks juhtunud kindlasti midagi enneolematut. Esiteks oleks tekkinud totaalne paanika ja inimesed oleksid meeltesegaduses ning hirmus laiali jooksnud. Teiseks oleks kindlasti väga paljud hakanud uskuma Jumalasse ja saanud kinnitust sellele, et Jeesus on Jumala Poeg. Kuid ikkagi on üks aga. Jah, nad oleks hakanud Jumalasse uskuma ja tunnistanud Jeesuse Jumala Pojaks, kuid nad oleksid teinud seda vaid seetõttu, et olid näinud Jumala vägevust. Jüngrite ringkond oleks kõvasti suurenenud ja inimesed oleksid muutunud. See kõik oleks kaasa toonud midagi erakordset, kuid teadupärast oleks see kõik olnud igati vale. Uskuda vaid tõestatud tegude kaudu ei ole see, mis Jumala soovib.
Pühakiri ütleb Jeesus ise meile: „ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.“3 Nädala esimesel päeval läksid naised hauale ja oma suureks ülletuseks leidsid nad eest tühja haua. Rõõm, mida see endaga kaasa tõi, oli võrratu. Jeesust ei olnud seal vaid Jumal oli ta enda juurde võtnud. Pääste ja Lunastus saadetud, patud andeks antud. Aga ikkagi jäävad küsimused. Küsime täna aga hoopis nii, et mis oleks juhtunud siis, kui naised oleksidki leidnud Jeesuse hauast? Kui kivi oleks olnud ees ja sõnumitoojad tulemata? Jeesus küll suri, kuid üles ei tõusnud ja Jumal teda enda juurde ei võtnud. Kindlasti oleks see vägagi palju muutnud. Me elaksime endiselt oma pattudes, meil puuduks võimalus Lunastuseks ja Päästeks ning poleks mitte mingisugust igavest elu Jumala riigis. Ja mida see omakorda näitaks? See näitaks selgelt seda, et Jumal ei armastaks meid. Et Ta ei hooliks meist ja Tal oleks meie käekäigust täiesti ükskõik. Kui nii mõelda, siis tundub see ikka päris kurb, kas pole? Me oleksime siis Jumala poolt täiesti hüljatud ja meil ei oleks kellegi peale loota, kellegi poole palves oma muredega pöörduda, me oleksime täiesti üksi. Kõik lendu lastud palved läheksid kuskile ja jääksid vastusteta. Ja nii oligi vaja Suure Reede sündmusi, et sellist olukorda ei tekiks. Jumal vaikib siis, kui see on vajalik ning sekkub siis, kui see on hädavajalik. Teadupärast juhtub siin maailmas iga asi põhjusega, kuid me ei tohiks kunagi kahelda Jumala ligiolus ja armastuses. Ta on alati kohalolev, sageli küll andes meile ruumi mõtlemiseks ning ise asjade lahendamiseks, kuid siiski ei ole Ta meid hüljanud. Aga täna me ei mõtle sellele, mis oleks juhtunud siis, kui Jeesus poleks üles äratatud. Me ei taha oletada vaid tahame tunda hoopis rõõmu. Sest rõõm on see, mis täna vallandub üle kõikide kristlaste maailma eri paigus. Jumala helgus ja kergus saadab meid, täites hinge rõõmuga ning tõmmates Jumala poole. Ema Teresa on väga ilusti öelnud, et "rõõm on armastuse võrk hingede püüdmiseks."4 Kas pole see siis nii? Jumal on armastuse märgiks kinkinud patusele maailmale oma Poja, et ta oma ohvrisurmaga meid Päästaks ja Lunastaks. Jumal oma lõputu armastusega püüab meid usu kaudu oma võrku, et me Temasse uskudes saaksime osa kõigest heast ning päriksime kord igavese elu.
Hea kirikuline! Jeesus Kristus on öelnud: „ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed“5 Kurbus ja lein on nüüdseks jäänud seljataha, aeg kuivatada pisarad ning vaadata helgemasse tulevikku, mida Jeesus meile pakub. Nüüd on aga aeg tunda suurt ja siirast rõõmu just selle vaikuse üle, mis valitses Jumala poolt risti kõrval. Saame tunda rõõmu selles üle, et Jumal otsustavatel hetkedel ei sekkunud vaid andis oma Poja armastuse märgiks meie, patuste inimeste eest, et meile avada tee igavesse ellu. Tundkem siirast rõõmu alanud pühadest, sest armastus on võitnud kurjuse ning surmast on saanud elu.
Aamen
1Ilm
1:18
2Lk
24:5
3Ilm
1:18
4www.tsitaadid.ee
5Ilm
1:18